hero-bannerbanner-mobile-min (1)

Projektid

Eesmärk: Toetada ja arendada venekeelsete haridusasutuste õpetajaid üleminekul eestikeelsele haridusele.
Sisu: Keelerände projekti raames olid meil külas Haabersti Vene Gümnaasiumi õpetajad Anna ja Jelena. Esialgu vaatlesid nad ainetunde ja tutvusid koolikorraldusega ning hiljem viisid koos mentorõpetajatega tunde läbi. Projekti lõpunädalatel said nad ka iseseisvalt anda erinevaid ainetunde. Koostöö meie õpetajate Esteri ja Signe-Britti ning keelerände õpetajate vahel sujus väga hästi.
Projekti kestvus: jaanuar-veebruar 2024

Appi, puud said otsa!

Eesmärk: Lõimides eesti keelt, loodusõpetust, matemaatikat, kunstiõpetust ja tööõpetust omandab õpilane teadmisi erinevatest energiaallikatest ja nende kasutamisest kodumajapidamises ning meisterdab elumaja maketi koos töötava päikesepaneeliga. 

Sihtgrupp: 3. klass

Sisu: Õpilased uurivad erinevaid energiaallikaid ja nende kasutamise võimalusi Eestis. Seejärel disainivad päikesepaneeli ja hoone maketi ning mõtlevad, kus see võiks hoone juures asuda. Enne disainimisprotsessi teevad õpilased ilmavaatlust päikesepaiste kohta. Selle projekti kaudu õpivad õpilased sõnastama keskkonnaprobleemi, tegema vaatlusi ning sõnastama järeldusi, kasutades loodusteaduslikku kirjaoskust. Meeskonnatööna õpivad nad veel kavandamist, disainimist ja töö esitlemist. 

Koostöös Tallinna Strateegiakeskusega pakkus Microsoft meie koolile Surface’i digiklassiruumi katseprojekti. Tahvelarvuteid kasutavad 6.-9. klasside õpilased ajalootundides õpetaja Andra Pikkeli juhendamisel.

Surface’i seadmetega varustatud klassiruum on mõjutanud õppeprotsessi positiivselt. Tundide korraldamiseks kulub vähem aega ja õpilased on töösse rohkem kaasatud. Eesti on esimene riik, kus katseprojekti rakendatakse.

Artikkel õpetajate lehes

Projekti kestvus: september 2022 – juuni 2023

Tartu Ülikooli uurimismeeskond professor Margus Pedaste juhtimisel viib aastatel 2020- 2023 läbi uurimisprojekti, mille eesmärk on mõista, kuidas digitaalsete õppematerjalide erineval viisil kasutamine prognoosib õpitulemusi. Uuringu fookuses on põhikooliõpilased esimesest, teisest ja kolmandast kooliastmest. Uuringu jooksul hinnatakse õpilaste ainealaseid teadmisi ja oskusi, õpilaste ja õpetajate koolirahulolu ning õpilaste õpioskusi ja sotsiaal- emotsionaalseid oskusi.

Uuringu tulemusena valmib esiteks digitaalsete õppematerjalide kasutusviiside klassifikatsioon. Teiseks leitakse, kuidas erinevad kasutusviisid viivad taustateguritest sõltuvalt erinevate õpitulemusteni ning kujundavad õpilaste ja õpetajate tegevusvõimekust digimaterjalide kasutamisel.

Tulemuste põhjal loodetakse anda soovitusi, kuidas personaliseerida digitaalsete õppematerjalide kasutamist sõltuvalt õpilase ja õpetaja tunnustest ning seatud õpieesmärkidest.

Projektimeeskond koosneb peamiselt Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi teadlastest ja doktorantidest, kuid kaasatud on ka teadlased Tartu Ülikooli psühholoogia instituudist ja Belgradi Ülikoolist.

Eestis osaleb uuringus 14 kooli.

Sihtgrupp: 1.-12. klassi õpilased, õpetajad

Periood: alates 2021/2022. õppeaastast

Kokkuvõtted: iga trimestri lõpus

Tulemused: auhinna saab iga vanusegrupi (1.-4. klass, 5.-8. klass, 9.-12. klass, õpetajad) parim; parim klass (raamatute hulk jagatakse klassi õpilaste arvuga) ja üks osaleja loosiga

Tiitlid: kuldlugejale kuldne pilet (loeb trimestris vähemalt 10 raamatut)

10 põhjust, miks lugeda

  1. Areneb lugemisoskus ja -kiirus
  2. Paraneb mälu
  3. Suudad paremini keskenduda
  4. Saad juurde uusi teadmisi
  5. Koged elamusi
  6. Saad parema sõnavara ja soravama mõttelennu
  7. Areneb empaatiavõime ja oled parem kaaslane
  8. Oled koolis ja tööl edukam
  9. Maandad stressi
  10. Elad kauem tervena

Projekti eesmärk on populariseerida lugemist ja tunnustada neid, kes hindavad lugemist kui väärtuslikku hobi. Kes on TÄNA LUGEJA, on HOMME TEGIJA!

Tallinna Järveotsa Gümnaasiumi, Tallinna 21.Kooli, Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumi, Ristiku Põhikool ja Kalamaja Põhikooli koostööprojekt õpilaste õppe aktiviseerimiseks 2.kooliastmes läbi õpikodade õppekavva lõimimise.
Tegemist on viie kooli pilootprojektiga. Koolid on eriilmelised ja erineva õppekavaga, mis võimestab projektist saadavat kasu. Projekti käigus töötab Taltech välja uue programmi, kuidas lõimingut läbi viia, koostab praktilise materjali ja viib läbi koolitused õpetajatele. Õpetajad rakendavad koolitustel omandatud teadmisi koolides. Projekti käigus arendatakse õpetajate praktiliste teadmisi ja oskusi lõimitud STREAM (loodusteatuste, tehnoloogia, robootika, kunsti ja matemaatika) valdkonna aineõppe rakendamiseks II kooliastmes.
Projekt saab teoks Struktuurifond “ESF” toel.
Projekti kestvus: 01.09.2020 – 21.10.2021

Kestvus: oktoober 2018- aprill 2019
Sihtgrupp: 8.-9. klasside õpilased
Sisu: Uuringu eesmärk on välja selgitada Vaikuseminutite harjutuste mõju põhikooli viimase kooliastme õpilastele. Vaikuseminutite harjutustega soovitakse parandada õpilaste keskendumis- ja enesejuhtimisoskust. Programmi juhivad Haridus- ja Teadusministeeriumi toel Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool ja OÜ Psience.. Õpilased osalevad  septembrist novembrini 2018 10-nädalases Vaikuseminutite noorteprogrammis. Sellele järgneb mõju-uuring. Noorteprogrammi raames toimuvad katseklasside õpilastele arutelutunnid ja igapäevased harjutused. Kontrollklassi õpilased teevad iga päev puhkepause ja kuulavad lugusid. Harjutusi viivad läbi eelnevalt koolituse saanud õpetajad.

Kestvus: alates jaanuar 2018
Sihtgrupp: 7.- 8. klasside õpilased
Sisu: Kolme kooli (Tallinna Järveotsa Gümnaasiumi, Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumi ja Haabersti Vene Gümnaasiumi) ühisprojekt suunab õpilasi arendama uurimuslikke oskusi ja loovmõtlemist ning populariseerib loodus- ja täppisteadusi lõimitud aineõppe kaudu.
Õpilased peavad lahendama loodusteadusliku sisuga probleeme, kasutades teadmisi keemiast, füüsikast, matemaatikast, geograafiast, bioloogiast ja robootikast. Projekti käigus on võimalik arendada keeleoskust ja ettevõtlikkust.
Projekti partneriteks on Tervishoiumuuseum ja TÜ Teaduskooli Uurimislabor. Tallinna Haridusamet tunnustas ettevõtmist tiitliga „Koostööprojekt 2018“.

Sel aastal osalevad projektis meie kooli 4.c klassi õpilased.
Purjetamistundide eesmärgiks on laiendada õpilaste teadmisi mereohutusest, tõsta huvi veespordi vastu ning mitmekesistada koolide kehalise kasvatuse tundide.
Projekti viivad läbi Haven Kakumäe jahisadam, Eesti Jahtklubide Liit ja Haabersti Linnaosa Valitsus.

Lisainfo:

Programmi kestvus: 2018–2020

Põhjamaade Ministrite Nõukogu haridusprogrammi Nordplus eesmärk on edendada ja tugevdada koostööd Põhja- ja Baltimaade vahel nii kooli-, kõrg-, kui täiskasvanuhariduses. Programm toetab õpirännet, projekte ja võrgustikke. Active young integrating citizens on projekt, mis ühendab nelja linna koole, mis kõik asuvad linnaosades, mis on seotud partnerlusega, st et lisaks koolidele on projekti kaasatud ka linnaosade valitsused.

Neli projektis osalevat kooli on: Gladsaxe Gymnasium (Copenhagen, Taani), Solna Gymnasium (Rootsi), Pirkkala Upper secondary school (Soome) ning Tallinna Järveotsa Gümnaasium (Eesti).

Projekti peaeesmärgiks on aidata õpilastel paremini mõista immigratsiooni ja integratsiooniga seotud küsimusi ja probleeme nendes riikides. Projektinädalate raames osalevad õpilased integratsiooniga seotud tegevustes kohalikes kogukondades. Töö toimub rahvusvahelistes rühmades ja nende eesmärk on töötada välja plaane, kuidas paremini integreerida erineva rahvusliku taustaga eakaaslasi ühtseks kogukonnaks.

Projektis osaleb 102 õpilast ja 21 õpetajat neljast koolist ja hõlmab nelja õpivisiiti (üks igasse osalevasse riiki).

Sisu: Tallinna Kiirabi töötajad tutvustasid 11. klassi õpilastele mooduli „Elupäästev esmaabi“ käigus täiskasvanute ja laste elustamisvõtteid, tegevusi teadvuse kaotuse korral, eluohtlike verejooksude peatamise võtteid ja kuidas kutsuda abi. Teooriat oli võimalus kinnistada praktiliste harjutustega. Õppepäeva lõpus oli huvilistel võimalus tutvuda Tallinna Kiirabi igapäevatööga, teha tutvust kiirabiauto sisustusega ja külastada huvitavat muuseumi.

Projekti „Sport Kooli“ eesmärk – 1. klassi õpilane, kes osaleb lisaks kooli kehalise kasvatuse tunnile, täiendavalt liikumisharrastuse tunnis projekti „Sport Kooli“ raames. Liikumisharrastajate osakaalu suurendamine tuues koolinoori (algklasside õpilasi) liikumisharrastuse juurde koostöös spordiklubide ja kvalifitseeritud treeneritega (kutsekvalifikatsiooni vähemalt EKR 4 tase), kes suudaksid tutvustada oma spordiala ning selle põhitõdesid. Pakkuda koolinoortele erinevaid liikumisalaseid tegevusi, mis neid köidaks: erinevate spordialade tutvustused, liikumismängud jne.

Sisu: Meie kooli 8. klassid osalevad 2016/2017 õppeaastal rahvusvahelises projektis, kus inglise keele ja geograafia tundides kasutatakse aine õpetamisel ATS2020 mudelit.

Õppimisel kasutatakse elulisi ülesandeid, digitaalset õpikeskkonda, e-portfooliot ning õppimist toetavat, enese- ja vastastikhindamist. Õpimudel lähtub arusaamisest, et õppeprotsessi keskmes on õpilane, kes teadlikult ja sihipäraselt oma õppimist juhib.

Projekt on kooskõlas Eesti hariduse suundumustega. Ta toob Elukestva õppe strateegia suured eesmärgid ja riikliku õppekava üldosa vahetult klassituppa ja õppetöösse. See on mittemateriaalne investeering õpetajate professionaalsesse arengusse.

Õpilased arendavad oma õpioskusi ja õpivad oma õppimist ise juhtima, mis on alus elukestvaks õppeks; üldoskusi, mis on vajalikud elus edukaks toimetulekuks; oskusi kasutada digitaalseid vahendeid õppimiseks.

Lisainfo: http://opleht.ee/2018/03/rahvusvaheline-uldoskuste-uurimise-projekt-sai-brusselis-ilusa-punkti/

Eesmärk: Suurendada laste liikumisaktiivsust ja tutvustada mitmesuguseid spordialasid, kaasates erinevaid alaliite ja klubisid. Projekt on suunatud 1. klasside õpilastele ning võimaldab lisaks kehalise kasvatuse tundidele kolme sportliku liikumise tundi nädalas. Esimesel poolaastal tegeleti kergejõustiku, jalgpalli ja karatega, teisel poolaastal tutvutakse tennise, võrkpalli ja võistlustantsuga.

Programmi kestvus: 31.10.2016  – 2.06.2017

Sisu: Tallinna koolide õpilased valmistasid lasteaedadele kingituseks õppevahendeid “Mänguline matemaatika”. Ühes komplektis on kaksteist pehmet ruumilist numbritegelast, kes aitavad matemaatika õppimise lastele põnevaks muuta. Kohvrist leiab veel märgid liitmiseks, lahutamiseks ja võrdlemiseks, arvutuspulgad ning puidust veduri ja kaksteist vagunit. Geomeetriliste kujundite tundmaõppimiseks on kohvris puidust värvilised ringid, ruudud, kolmnurgad ja ristkülikud ning ringi-, ruudu- ja kolmnurgakujulised suured riidest alused.

Tegemist on juba kolmanda koostööprojektiga Tallinnas, kus õpilased valmistavad tööõpetuse tundides lasteaialastele mängulisi õppevahendeid. Kahel eelneval aastal said lasteaiad miniaianduse töövahendid ja teatrikohvrid.

Lisainfo: http://www.tallinn.ee/est/haridus/Uudis-Tallinna-lasteaiad-saavad-linnalt-mangulise-matemaatika-kohvrid

Sisu: Projekti eesmärgiks on pakkuda Tallinna koolidele võimalust osaleda erinevates keskkonnahariduslikes programmides, mida pakuvad Harjumaa loodus-ja keskkonnahariduskeskused, muuseumid. Tallinna koolide õpilased saavad käia õppekäikudel erinevates asutustes, kuulata loenguid ja teha rühmatöid. Tegevused on seotud õppekavaga.
Meie koolist osalevad programmides 3.-12. klasside õpilased.

Projekti rahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Ülevaade programmides osalemisest.

Sisu: 2015. aasta maikuust detsembrini osalevad Järveotsa Gümnaasiumi ja Haabersti Vene Gümnaasiumi 10.-11. klasside õpilased integratsiooniprojektis „Mina olen Hansa Liidu kodanik“. Projekt sisaldab tasuta õppekäike Pärnusse, Tartusse, Viljandisse ning eri asutustesse pealinnas (nt Suurgildi hoone).

Sisu: Teatrikomplekt toob lasteaeda viis 15×30 cm suurust käpiknukku ja viis 15 cm kõrgust vineerist varjuteatri nukku. Nukkudele valmib 120×100 cm suurune eesriidega minilava. Nukke saab hoida 50×30 cm suuruses kohvris. Teatrikohvri tegelaste valik toimus samuti koostöös lasteaiajuhtidega, kelle soovitusel jõudsid kohvrisse jänes, hunt, rebane, karu ja siil – kõik lastele tuntud metsaelanikud-  ja muinasjututegelased. Nukke, kohvreid ja lava meisterdasid meie kooli õpilased koos õpetajatega.

Projekti kestus: 2014 – 2016

Osalejad: Kilen kool (Norra), Vilnius Petras Vileisis progümnaasium (Leedu), Herlev Byskole ja Sanderumskolen (Taani), Storutjarnir kool (Island), Tallinna Järveotsa Gümnaasium

Nordplus on Põhjamaade Ministrite Nõukogu elukestvat õppimist toetav tähtsaim programm. Selles osaleb igal aastal üle 10 000 inimese Põhjamaadest ning Balti regioonist.
Meie kool on kaasatud Nordplusi projekti  „Ehitame keelesildu“.

Projekti eesmärk:  Tutvustad õpilastele Skandinaavia ja Baltimaade kultuuri, kombeid ja keeli  läbi erinevate tegevuste koolis ( näiteks laulud, kunstiprojektid, näitused, fotograafia, teater, film, blogid, video konverentsid, kirjavahetus  jne). Projekti käigus on peamiseks suhtlusvormiks interaktiivne suhtlemine.

Sisu: Eesti Tööõpetajate Selts kaasas projekti 15 Tallinna üldhariduskooli. Õpilased hakkasid tööõpetuse tundides lillekaste kokku panema. Koolid said selleks kõik vajalikud vahendid ja materjalid.

Projekti kestus: 2013 – 2014
Projekti eesmärgid: Statistika- ning tõenäosusteooria õpetamiseks sobivate arvutipõhiste õppematerjalide väljatöötamine.
Osalejad: 11. klass
Sisu: Kaheaastase projekti käigus töötatakse põhikooli ja gümnaasiumi matemaatikakursuse jaoks välja statistika- ning tõenäosusteooria õpetamise nüüdisaegne käsitlus ja arvutipõhised õppematerjalid. Eesti ja Briti eksperdid loovad arvutipõhise statistikaõppe ühtse kontseptsiooni. Lisaks töötatakse välja metoodiliselt läbi mõeldud interaktiivsed tunnimaterjalid. Õppevara testitakse 2014. aasta kevadel 30 põhikoolis ja gümnaasiumis. Projekti koordineerib ja analüüsib Tartu Ülikool.

Projekti kestus: alates september 2013

Projekti eesmärgid:

  • kiusamise sageduse vähendamine erinevate kiusamise vormide osas;
  • õpilaste ärevuse ja depressiivsuse vähendamine;
  • õpilaste koolist väljalangevuse vähendamise;
  • õppeedukuse suurendamine;
  • suhtekliima parandamine.

Osalejad: 1.-6. klassid

Sisu: KiVa on Soome Haridusministeeriumi ülesandel ning Turu Ülikooli teadlaste poolt 2006-2009 väljatöötatud õppeprogramm, mis on aidanud oluliselt vähendada koolikiusamist ning koolist väljalangevust Soome koolides. 2009. a. valiti KiVa Euroopa parimaks turvalise koolikeskkonna ennetusmeetmeks.
2012. a. lõpus loodud Sihtasutus Kiusamise Vastu plaanib 2013/2014. a läbi viia KiVa pilootprojekti kahekümnes Eesti koolis (1-6. klass).  KiVa kui tõenduspõhise programmi rakendamist Eestis toetab Haridus- ja Teadusministeerium, teaduspartneritena osalevad projektis nii Turu Ülikooli kui ka Eesti kasvatusteadlased ja hariduseksperdid.

2013/2014 õppeaasta vältel toimuvad 1-6. klassides KiVa tunnid, mida viib läbi klassijuhataja.

Projekti koordineerib koolisiseselt KiVa meeskond.

Järveotsa Gümnaasiumi meeskonna liikmed: Helen Paesüld, Ene Karlson, Riina Nõlvak, Kristin Tänav, Juta Raun

Projekti kestus: märts – mai 2012
Projekti eesmärgid: Õpetada lapsi märkama looduses toimuvaid muutusi ning tundma lihtsamaid taime- ja loomaliike.
Osalejad: lasteaed kuni 9.klassi õpilased
Sisu: Õpilased uurivad loodusvaatluste käigus kevade saabumise kohalikke looduslikke märke (kevadel õitsevad taimed, rändlindude saabumine jne) ning fikseerivad nende ilmumise aja, et teha kindlaks kevade saabumise ajaline erinevus uuritaval maa-alal.
Peale vaatluste on võimalik osaleda ka lisategevustes – luuletuste kirjutamine, joonistamine, viktoriinis osalemine, pildistamine.

Tallinna Järveotsa Gümnaasium toetab õpilasi karjääri kujundamisel. Osaleme SA Innove karjääri- ja nõustamisteenuste arenduskeskuse programmis „Karjääriteenuste süsteemi arendamine“. Programmi rahastatakse EL Struktuurifondidest.

Koolis toimuva karjääriõppe eesmärk on aidata õpilastel arendada teadlikkust iseendast, omandada teadmisi töömaailmast, elukutsetest ja õppimisvõimalustest ning kujundada hoiakuid ja toimetulekuoskusi, mis soodustavad kaasaegsesse töömaailma sisenemist, karjääriotsuste tegemist ning eneseteostust.

Pilootkooli roll on olla:

• uute ideede ja vahendite katsetaja karjääriõppe lõimimisel õppeprotsessi;
• aktiivne osaleja õppevahendite väljatöötamisel koostöös teiste pilootkoolidega;
• aktiivne osaleja karjääriteenuste arendustegevuses tehtavates üleriigilistes uuringutes.

Ajavahemik: 12. september – 28. oktoober 2011

Projekti eesmärgid:
1. Kujundada välja koolipuhvet, mis vastaks järgmistele kriteeriumidele:

  • puhvetis müüdav sortiment täiendaks ja tasakaalustaks koolilõunat;
  • pakutav oleks lastepärane ja isuäratava välimusega;
  • puhvetis müüdav oleks tervislik ja mitmekesine;
  • hinnad oleksid õpilastele taskukohased.

2. Koolitada toitlustajaid pakkumaks koolipuhvetis tervislikumat valikut.
3. Pakkuda õpilastele teadmisi tervislikust toitumisest.

Meie koolile omistati juba kolmandat aastat järjest “Tervisliku koolipuhveti” tunnustusplaat.

Projekti sisu: IKT sihtfinantseerimise taotlusvoor “Sületiiger 2011” üldhariduskoolide IKT taristu kaasajastamiseks.

Ajavahemik: 19. – 23. aprill 2010; 18. – 21. aprillini 2011
Sisu: Nimetatud ajavahemikul pakutakse koolisööklas ja puhvetis saiade, pirukate ja kookide asemel erinevad võileibu.

19. aprillil 2011 võistlesid Tallinna koolide õpilased Pelgulinna Gümnaasiumis võileibade tegemises. Võistlejaid juhendas ja innustas kohviku Komeet perenaine Anni Arro.

Ajaline kestus: 2009 – 2012

Sisu: Tallinna Järveotsa Gümnaasium osaleb aastatel 2009-2012 Kesk-Balti Interreg IVA programmi projektis „Aktiivne ja turvaline koolipäev“. Projektipartneriteks on Tallinna Haridusamet ja Turu linna Haridusteenuste keskus.
Nii Turu kui Tallinna linna ühisteks vajadusteks on arendada niisugust organisatsioonikultuuri ja kooli füüsilist keskkonda, mis on jätkusuutlik ja vastab kaasaegse ühiskonna ootustele. Seetõttu on projektis kavandatud tegevused, mis loovad võimaluse innustada lapsi ja noori aktiivselt elama, suurendavad kaasatust ja osalemist ning loovad uusi partnerlusmudeleid õpilaste heaolu ja osalemise tagamiseks koolis.

7. jaanuaril 2010 käis Sirje Aher Järveotsa Gümnaasiumis tutvustamas õpetajatelele projekti “Aktiivne ja turvaline koolipäev”.Tutvustava ettekande lõpus tegid õppetajad rühmatööd, mille käigus mõeldi sellele, milliseid tegevusi võiksid õpilased vahetundides ja pärast koolipäeva lõppu teha.

Haabersti munitsipaalkoolide lõimumisprojekt “OLEME KÕRVUTI: MEEDIA MEIS JA MEIE ÜMBER” 15.11.2009-15.06.2010. Projekti finantseerib Integratsiooni Sihtasutus.
OSALEJAD
Projekti teostamiseks on moodustatud ühest eesti ja ühest vene õppekeelega koolist koosnevad partnerkoolid:
Järveotsa Gümnaasium – Mustjõe Gümnaasium
Väike-Õismäe Gümnaasium – Õismäe Vene Lütseum
Õismäe Humanitaargümnaasium – Haabersti Vene Gümnaasium
TÖÖÜLESANDED
Järveotsa Gümnaasium – projekti tegevuste filmimine, projekti DVD koostamine;
Õismäe Humanitaargümnaasium – projekti üldine juhtimine, konverentsi “Meedia meis ja meie ümber” korraldamine, projekti tutvustamine eestikeelses meedias, projekti kokkuvõtva konverentsi korraldamine.
Haabersti Vene Gümnaasium – projekti tutvustamine venekeelses meedias;
Mustjõe Gümnaasium – õpetajate tagasisideküsitluse korraldamine;
Väike-Õismäe Gümnaasium – projekti tegevuste filmimine, projekti DVD koostamine, õpilaste tagasisideküsitluse korraldamine;
Õismäe Vene Lütseum – õpilaste tagasisideküsitluse koostamine.

Kuupäev: 30.04.2009
Sisu: Huvikeskuste Juhtide Kogu “HAKK” toetus tehnika huviringi õppevahendite soetuseks.

Ajaline kestus: 15.12.2008-28.03.2009
Eesmärk: Arendada õpilaste kunstimeelt ja süvendada klassidevahelist läbisaamist ühistegevuse kaudu. Tutvustada noortele balli korraldamist, läbiviimist ja kombeid.

Kuupäev: 26.03.2008
Sisu: Järveotsa Gümnaasiumi külastasid Moskva koolilapsed ja õpetajad. Toimus kontsert, kus esinesid meie kooli õpilased ja külalised isetegevuskavaga. Kohtumine lõppes kringli söömise ja ühispildiga.